Mustikas koduaeda
Poolkõrge mustika (Vaccinium x atlanticum) kasvatamiseks koduaias tuleb valida soe ja päikseline koht, mis oleks kaitstud külma tuule eest. Talvel ei tohi tuul sealt lund ära keerutada. Madal ja märg kasvukoht ei sobi samuti, sest mustikas ei talu liigniiskust. Varju istutades õitseb mustikas vähem ja marjad pole ka nii magusad. Parim muld on huumusrikas, õhuline ja kindlasti happeline. Sobivaim mullareaktsioon on 4- 5,5 pH. Korraliku viljumise tagab mitme erineva põõsa koos kasvatamine. Vahekaugus madalakasvuliste põõsaste vahel võiks olla 60cm, poolkõrgetel 100 cm. Taimevalikut tehes võiks eelistada Eestis kasvatatud ja kohalike oludega juba harjunud materjali.
Olenevalt olukorrast saab kasvupinnase mustikale vastuvõetavaks muuta. Raske savika mulla korral kasutatakse rabaturvast igale taimele vähemalt 10 l. Liiga aluselise, aga piisavalt õhulise ja kerge mulla korral, saab mulda muuta happelisemaks väävliga, segades see 30 cm sügavusse mullakihti vähemalt 3 nädalat enne istutamist. Kasulik on lisada istutusauku kas männiokkaid või komposteerunud puulehti – see aitab hoida sobivat happesust ja annab pikaajalise huumuse allika vajalikeks toitaineteks, samuti aitab õhustada pinnast ja hoida niiskust.
Istutada tuleb mustikas pisut sügavamale, kui ta potis kasvades oli ja külmakergituse vältimiseks tugevalt kinni vajutada. Kohe pärast istutamist multšida pinnas sobiva orgaanilse materjaliga. Hästi sobib selleks männiokas, saepuru, puiduhake, koorepuru või ka turvas. Igal kevadel võiks multši juurde lisada.
Kastmiseks on parim kasutada vihmavett või võimalusel jõe –järve vett. Kui aga seda võimalust pole, siis lisada karedale veele lusikatäis äädikat. Istutusjärgne hooldamine seisnebki peamiselt kord nädalas kastmises.
Väetamiseks on parim vees lahustuv spetsiaalne mustikaväetis või muu mahepõllunduse otstarbeks kasutatav hapulembestele taimedele mõeldud väetis. Pärast juuni lõppu enam väetist anda ei tohi, sest see takistab okste puitumist ja nii väheneb oluliselt talvekindlus.
Lõikamine
Esimesel kolmel aastal pärast istutamist mustikas lõikamist ei vaja. Välja lõigatakse vaid talvel kahjustunud oksad. Hiljem lõigatakse hea saagi saamiseks ahtalehine mustikas kevadel iga kahe-kolme aasta tagant maani maha. Et aga saaki siiski igal aastal saada, võib seda teha lõigates korraga vaid pool põõsast ja järgmisel aastal vastavalt teine pool.
Poolkõrgel mustikal ja kännasmustikal lõigatakse noorendamiseks välja üle 6 aasta vanused oksad, mis ei ole enam nii saagikad. Samuti eemaldatakse liiga tihedalt kasvavad, talvel kahjustunud ning maadligi kasvavad nõrgad oksad.
Eestis kasvatamiseks sobivad poolkõrge mustika (Vaccinium x atlanticum) sortidest
‘Northland’
‘Northblue’
‘Northcountry’
‘Polaris’
‘Patriot’
‘Puru’
‘Reka’
Käesoleva lehe kõikide materjalide kasutamisel tuleb viidata allikale ja kopeerimiseks tuleb luba küsida