Kõrrelised kujunduses
(Ilmunud Postimehe lisas "Maaelu edendaja" oktoober 2015)
Tuleb ausalt tunnistada, et ma pole alati kõrrelistesse nii soojalt suhtunud kui täna. Pigem tundusid nad mulle nagu ilma loata istutusalasse pugenud ja umbrohuna käituv muru. Soovides rajada tõeliselt ilusat muru, oli see nagu raketiteadus, peenras aga suutsid murutaimed korraldada ikka ja jälle peavalu. Aegapidi on aga kõrrelistest saanud minu jaoks asendamatud kujunduselemendid - seda nii loodusliku ilmega kujunduses kui ka geomeetrilise aiakujunduse elemendina.
Roog-sinihelmikas 'Transparent'
Esimesena tulid, et jääda, minu juurde tervaõiese kastiku (Calamagrostis x acutiflora) sordid ‘Karl Foerster’ ja ‘Overdam’. Esimene võlus mind oma ebahariliku püsti pandud pintsli kujuga. Oma nime sai see taim, kui tuntud Saksa aiandustegelane kord rongiga sõites aknast ebahariliku kujuga taime märkas ja seepeale hädapidurit tõmbas. Meest karistati tookord küll rahatrahviga, kuid maailm on rikkam ühe väga toreda haljastustaime poolest.
Tänaseks olen katsetusse võtnud või niiöelda läbi kasvatanud päris palju kõrreliste liike/sorte. Üheks minu lemmikuks on palmilehine tarn (Carex muskingumensis) ja tema mitmed huvitavad sordid. Välja näevad nad siin põhjamaa kliimas pisut eksootilised ja õrnakesed, olles samas väga vastupidavad ja külmakindlad. Kuigi liigina on enamus tarnadest tuntud oma niiskuslembuse poolest, talub palmilehine tarn hästi ka tavalist aiamulda ja põuaperioodigi elab üle ilma eriliste kahjustusteta.
Roog- ja hariliku sinihelmika (Molinia arundinacea, M.caerulea) hulgast leiab üsna erineva ilmega sorte. Kõrgust on neil 60-250 cm. Tänu tugevatele kõrtele püsivad nad hästi püsti ka tuulises kasvukohas ja rõõmustavad kaua silma talvises aias. Kõrgete tugevate kõrtega ja samas õhuliste ja habraste õiepööristega roog-sinihelmikas ‘Transparent’ on raskesti pildile püütav. Tema tõeline võlu ilmneb pärast paari aastast kosumist oma kasvukohal. Hariliku sinihelmika madalad sortid ‘Variegata’ ja ‘Moorhexe’ on heaks valikuks kitsamatesse tingimustesse või siis hoopis vastupidi lausistutusse.
Harilik sinihelmikas 'Moorhexe'
Minu viimaseid üllatajaid kõrreliste seas on olnud karvane piiphein (Luzula pilosa) ‘Igel’. Põhiliigina on ta meil looduses üsna tavaline, mättaid ei moodusta, küll aga levib hästi seemnetega. Sordi ‘Igel’ pooligihaljas üsna laiade lehekestaga mättake moodustab ümara 15-25 cm kõrguse poolkera ja õisikuid peaaegu ei ole. Kavatades teda kolmandat aastat, on siiani väga hästi talvitunud ka potitaimena päikesepõletuse eest katmata ja seda vaatamata väga kehvade oludega kevadetele.
Käesoleva lehe kõikide materjalide kasutamisel tuleb viidata allikale ja kopeerimiseks tuleb luba küsida