Tänuväärsed laugud silma- ja kõhurõõmuks
Päritolu
Vanema klassifikatsiooni järgi Liilialiste (Liliaceae) sugukonda ja uuemas süsteemis amarülliliste (Amayllidaceae) sugukonna lauguliste (Alliaceae) alamsugukonda kuuluv laukude (Allium) perekond, kasvab peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes ja on üsna suur – erinevatel andmetel 660-750 liiki. Hiinas kasvab looduslikult 138 liiki, neist 50 endeemsed. Eestis esineb pärismaisena 6 liiki. Laugud on püsikutest rohttaimed, kel maa-aluseks muundunud võsuks risoomid või sibulad. Enamus lauguliikide kõik taimeosad on söödavad ja värskel taimel on küüslaugu, porru või mugulsibula iseloomulik lõhn. Ravimtaimena on laukudel tugevalt antibakteriaalne toime, lõhnaainetel põletiku-, vähi-, parasiidivastane ja trombe ärahoidev toime. Samas kuuluvad laugud maailma mürgiste taimede nimekirja, kuna võivad tundlikel inimestel põhjustada mürgistusnähte – oksendamist, iiveldust ja kõhulahtisust. Mõõdukas kasutamine võiks siinkohal olla võtmesõna.
Valikud
Suurest liigirikkusest hoolimata jääb dekoratiivsust silmas pidades valik oluliselt kitsamaks. Õnneks leidub üsna erinevatesse tingimustesse sobivaid liike. Alpiaeda sobivatest 10-20 cm kõrgustest kuni isegi 150-200 cm-ni küündivaid suure õiepalliga kaunitare. Sobivaid liike leiab ka niiskesse ja varjulisse metsaalusesse. Põhiline õitsemisaeg jääb mai lõpust juuli alguseni. Värvigamma varieerub laukudel kõikvõimalikes toonides, segades värvipaletil punast, sinist ja valget –väga heledast roosast kuni sügavlillani. Leidub ka päris valgeid, siniseid ja kollaseid liike. Liigi sees leiab tihti suuri varieerumisi värvitoonis ja olenevalt kasvukohast, võib ka kõrgus olla üsna erinev.
Kasvatamisest
Kasvades looduses tihti üsna kehvades tingimustes, ei vaja nad ka koduaias liigset poputamist. Enamus liike eelistavad hea drenaažiga viljakat savimulda. Drenaaž on oluline just puhkeperioodil. Väetada tuleks neid üsna ettevaatlikult või siis üldse mitte ja ka muidu ei vaja nad mingit erihooldust. Kevadisel ajal vajavad kõik laugud piisavalt niiskust, aga liigid, kes on pärit kuivadest põuastest piirkondadest, tuleb istutada kindlasti väga hea drenaažiga kasvukohta ja kaitsta neid lumeta talve korral külma eest. Liigniiskes kasvukohas nad meie talve üle ei ela (turkmeeni lauk A. christophii, Schuberti lauk A. schubertii). Risoomidega laugud vajavad parasniisket kasvukohta seevastu kogu kasvuperioodi. Laugud on head “laisa inimese” lilled, sest kord maha panduna, saavad nad edukalt samal kasvukohal aastaid ise hakkama. Olenevalt sibula suurusest istutatakse nad 5-15 (30) cm sügavusele tavalisse aiamulda. Liiga tihedaks kogumikuks kasvanud ja õitsemise vähenemist näidates, tuleks õitsemise lõppedes sibulad maast välja kaevata ja eraldi tagasi maha istutada. Haigusi ja kahjureid tavaliselt eriti ei esine. Küll võib vihmasel suvel ette tulla sibulate mädanemist ja seenhaigusi. Kergemini haigestuvad üleväetatud taimed liigile ebasobivas kasvukohas.
Dekoratiivseid liike:
Hollandi lauk (A. hollandicum) ‘Purple Sensation’ Allium hollandicum on algselt Hollandis kirjeldatud kui aedhübriidi, hiljem aga leiti, et tegemist on Iraanist pärit loodusliku liigiga. Maailmas enim turustatv lauk. Kõrgus 80 cm, õie läbimõõt 8 (10) cm, purpur-punane õisik. Kuna seemnest annab erineva tooniga järglasi, siis sordiehtsaid saab vaid vegetatiivsest paljundusest.
Varrekas lauk (A. stipitatum) ‘Mount Everest’ Lehed püstised, alt karvased, rihmjad, laiad. Õied puhkevad juuni algul ja õie läbimõõt 10-12 cm. Parim valgeõieliste sortide seas. Kõrgus ca 90-125 cm. Osa kirjandust pakub, et tegemist on varreka lauguja aflantuni laugu (A. aflantunense) hübriidiga. Pärilikkusanalüüsiga on siiski kindlaks tehtud, et tegemist ei ole liikidevahelise hübriidiga. Vajab puhkuse ajal kuiva, hea drenaažiga kasvukohta. Looduslikult kasvab varrekas lauk Kesk-Aasias, Pakistanis, Afganistaanis.
Hiidlauk (A. giganteum) Kasvab Kesk-Aasia, Afganistani ja Iraani eelmäestike nõlvadel. Lehestik tärkab väga vara (öökülm võib näpistada), aga on hilisema õitsemise algusega (juuni lõpp-juuli), suur tihe õisik on läbimõõduga 10-15 cm. Esmakodselt kirjeldatud 1883.aastal.
‘Gladiator’ – hollandi laugu ja tõenäoliselt varreka laugu hübriid. Kõrgus kuni 150 cm, õitseb juunis, steriilne lilla õisik ø kuni 15 cm. Aretajaks W.Hey1981.
‘Beau Regard’s – Ernevatel andmetel hiidlaugu või kõrguva (A. macleanii) ja turkmeeni laugu hübriid aastast 1959. 90 cm kõrge õievars kannab suurt tihedat õisikut. Ilusad läikivad lehed
‘Round and Purple’ pastell-lillad ø15 cm õied puhkevad juuni lõpus. Kõrgus 90 cm. Pikk õitseaeg. Võiks istutada pisut tuulevarjulisemasse kohta.
‘Ambassador’ – 90-120 cm kõrge ja väga tugeva õievarrega, talub hästi tugevat tuult, eriliselt tihe ja suur lilla steriilsete õitega õisik (ø kuni 20 cm) Hea lõikelill.
‘Globemaster’ Sort aastast 1971, aretajaks J. Bijl. Vanemateks turkmeeni lauk ja kõrguv lauk. Juuni lõpus puhkevad suured tähekujulised õied, mis moodustavad tiheda palli. Õisikute avanedes järk-järgult, muutub õiepall järjest suuremaksulatudes 15-20 cm-ni. Kesksuvine õitseja, väga pikk õitseaeg, kõrgus ca 80 cm.
‘Forelock’ põneva välimusega sort aastast 2009. Tabava võrdluse leidsin Tom Hanks’i kehastatud Chuck’i sõber Wilsoni ja ‘Forelock’i sarnasuse kohta filmist ”Kaldale uhutud”. Minu aias on õitsenud 2 aastat ja mõlemal korral kõrgus olnud ca 140-150 cm. Vegetatiivselt seni paljunenud ei ole, aga ehk on selle kohta esialgu vara midagi öelda. 2014. aastal õnnestus ka mõned seemned koguda.
Bulgaaria mesilauk (Nectascordum siculum subsp. bulgaricum)See Sitsiilia mesilaugu bulgaaria alamliik kasvab Türgi Euroopa-osas, Bulgaarias, Moldaavias ja Rumeenia idaosas. Kolmekandiline lehestik, mis on väga ebameeldiva lõhnaga, õievarb ca 90 cm. Rippuvad vahajad kellukad on üsna suured ja roosa-rohekasvalged. Õitseb kesksuvel. Õitsemise lõpus keeravd õieraod end rippuvast asendist püsti. Minu aias kasvanud 15 aastat ja selle aja jooksul seemneid ei ole andnud. Lihtne paljundada vegetatiivselt.
Pärsia mesilauk (Nectascordum tripedale) Tegemist punase raamatu liigiga. Endise NL aladelt on teada vaid 2 leiukohta. Lehed kolmekandilised, ca 60 cm pikad. Õievars 100-150 cm kõrge. Õisik koosneb roosadest kellukatest, mis asetsevad üsna tihedates sarikates, Annab väga vähe vegetatiivset paljundust. Seemnetest õitsemiseni kulub 7 a.
Turkmeeni lauk (A. cristophii) Esmakordselt kirjeldatud 1884.a. Pärit Kesk-Aasia, Iraani ja Türgi kaljustelt mäenõlvadelt 1000-2000 m kõrguselt. Kõrgus 20-60 cm. Ühtlase suure metalse läike ja tähekujuliste õitega hõreda sarika läbimõõt ulatub 25-40 cm-ni, iga üksiku õie läbimõõt on 2-4 cm. Vajab kindlasti kuivemat, hea drenaažiga kasvukohta. Õitsemise aeg juuli teine pool. On palju kasutatud ristamiseks ja muuhulgas üheks vanemaks sortidele ‘Globemaster’, ‘Beau Regard’.
Viltune lauk (A. obliquum) Looduslikult esineb Rumeenias, Volgamaal, Uuralis, Kasahstanis, Kirgiisias, Kesk- ja Lääne-Siberis, Loode-Hiinas. Lehestik meenutab välimuselt ja maitselt küüslauku, kõrgus 60-130 cm. Harvaesinev värv laukude seas. Õitseb juulis, ø 4-6 cm, eelistab niiskemat kasvukohta. Vastupidava liigina saab hakkama ka kehvades tingimustes, aga siis jääb õisik väiksemaks. Õisi saab kasutada ka lõikeõiena.
Kuldlauk (A. moly) kasvab looduslikult Prantsusmaal ja Hispaanias. Sinakas-roheline lehestik. Üsna suured kollased õied asuvad lamedates õisikutes, puhkevad juunis ja püsivad 3-4 nädalat dekoratiivsed. Poolvarjuline, parasniiske kasvukoht. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Kõrgus 15-40 cm. Sobib ka murus kasvatamiseks. Lubjalembene.
Mahhatškala lauk (A. grande) Esmakordselt kirjeldas liiki 1894 kuulus botaanik Lipsky. See üliharuldane hävimisohus liik kasvab looduslikult ainult Dagestani pealinna Mahhatškala ümbruses. Kahvaturoheline lehestik, roosad õisikud. Kõrgus õisikutel 80 cm, lehestikul 50 cm. Minul aias aastast 2009. 2014 kevadel meelitas soe varane kevad nad kasvama ja seejärel pikk lumeta külm viis endaga kaasa. Õnneks on küll alles seemikud, aga uute õiteni läheb veel pisut aega.
Karatau lauk (A. karataviense) on täiesti külmakindel liik päikselisse ja puhkeajal kuiva kasvukohta. Lepib kehva pinnasega. Enamasti 2-3, harva 4 sinakasrohelist kurrulist lehte, mis jäävad dekoratiivseks seemnete valmimiseni. Puhkedes lehetipud lillakaspunased. Tihe õisik “istub” otse pesas lehtede vahel. Õisik võib liigi sees olla üsna erineva läbimõõdu ja kõrgusega - 15-25 cm. Eriti dekoratiivsed on päris lühikese õievarrega kloonid. Õitsemine kestab umbes 3 nädalat, väga dekoratiivsed on ka valmivad seemnekuprad. Õisikuvärv varieerub peaaegu valgest roosani, aga on leitud ka punase varjundiga isendeid. Söögiks ei kõlba suure saponniinisisalduse tõttu. Paljuneb enamasti vaid seemnetega.
Karatau lauk (A. karataviense) ‘Ivory Queen’ Lehestik puhkedes puhasroheline ilma isloomuliku punaka lehetiputa. Puhasvalged õied. Lehestik püsib viljade valmimiseni. Erinevalt põhiliigist, paljuneb ka vegetatiivselt.
Pskeemi lauk (A. pskemense) Liiki kirjeldas esmakordselt Venemaa botaanik B.A. Fedtšenko 1905.aastal. Tegemist on Kesk-Aasias läänepoolses Tjan-Šani mäestiku jõgede Aksu, Ugem, Pskem ja nende lisajõgede ääres kasvava endeemse liigiga. Kevadel puhkedes meenutavad lehed pakse sõrmi, õiesarikad on lehtedest poole kõrgemad (40-80 cm). Tihedad valged 8 cm ø õiekerad puhkevad juuli lõpus-augustis. Söödavad on nii lehed kui sibulad. On uuritud, et seemnete idanevus on vaid 1-3%, 75% seemnetest looduses on kahjustatud putukate poolt ja 15% on nõrgalt arenenud endosperm. Õitsema lähevad alles 4-7 aastal külvist. Oluliselt edukamalt saab teda paljundada vegetatiivselt.
Mugullauk (A. tuberosum) –maheda maitsega lapikute lehtedega puhmik kannab juuli lõpust külmadeni ilusaid valgeid poolkeras õisikuid ja püsib nii dekoratiivsena kevadest hilissügiseni. Väga maheda ja mõnusa maitsega. Armastab niiskust, sobib ka varjuline kasvukoht. Väga tänuväärne ilu- ja tarbeaeda. Maitsvad on ka õisikud. Kuna on hiline õitseja, siis seemned valmida ei jõua ja umbrohuks muutumist pole karta.
Longus lauk (A. nutans)- Kasvab Uurali lõunaosas Mongoolia ja Loode-Hiina steppides ja kivistel nõlvadel. Väga külamkindel, laiade rihmjate lehtedega puhmik kannab roosakas-violetseid, 30-60 cm kõrgeid õisikuid juunis-juulis. Longus õienupud on dekoratiivsed juba enne puhkemist. Noored lehed on mahlased ja mahedamad, hiljem maitse üsna terav.
Ohoota lauk (A. ochotense) Maikellukese lehti meenutava püsiva lehestikuga täiesti külmakindel liik. Dekoratiivsete lehtede laius 3-9 cm, pikkus 12-20cm. Juunis-juulis kahvatud rohekas-valged või pisut roosakad õisikud. Kõrgus 50 cm. Lehestik püsib dekoratiivne suve lõpuni. Hea kasvukoht on niiske, poolvarjuline, viljakas. Lehti saab kasutada nii värskelt kui ka soolatult –just nii tehakse seda kodumaal Kaug-Idas Ohoota mere ääres Kamtšatkal, Sahhalinil, Kuriilidel, Jaapanis, Põhja-Koreas ja Põhja-Hiinas.
Siberi lauk (A. schoenoprasum var sibiricum)- meil levinud tavalisest murulaugust peaaegu poole kõrgem ja “saagikam”, õisikute kõrgus 60 cm. Enne seemnete küpsemist tuleks tagasi lõigata – seepeale kasvatab kohe värske ja mõnusama maitsega lehestiku ja on välditud umbrohtumine. Murulauk sobib hästi niiskesse, ka varjulisemasse kasvukohta. Seemneid on hea kasutada toitudes kuivatault-jahvatatult või kasutada idandamiseks. Väga hea on kasutada kulinaarias ka õisikuid. Poolavanenult lõigatud õied püsivad vaasis üsna kaua dekoratiivsena.
Murulauk (A. schoenoprasum) ‘Rising Star’ madal sort hallikasrohelise lehestiku ja punakasroosade õisikutega. Sobib ka konteineris kasvatamiseks.
Murulauk (A. schoenoprasum ‘Corsican White’ puhasroheline, pisut sassis olekuga lehestik, valged õied. Kõrgus 15- 20 cm, olles sarnasest sordist ‘Wellington White’ pea poole madalam.
Rauklaugu tüüpalamliik (A.senescens ssp senescens) – Sibulad kinnituvad lühikesele risoomile. Heleroheline lehestik on meeldiva maheda maitsega ja püsib dekoratiivse ja söödavana kogu hooaja. Õitseb heledate roosakaslillade, poolkeras, 5 cm läbimõõdus õisikutega juulis-augustis. Õisikute kõrgus 30-60 cm. Looduslikult leiab tüüpalamliiki Baikali järve äärsetelt aladelt, Burjaatias, Ida-Mongoolias, Koreas ja Kirde-Hiinas. Kuna rauklauk on botaanikute poolt tükeldatud paljudeks pisiliikideks, siis nende eristamisega on palju segadust.
Rauklaugu sinihall teisend (A.senescens ssp glaucum) on madal, pisut krussis hallikasiniste lapikute lehtedega puhmik, augustis puhkevad lillakas-roosad õievarred jäävad umbes 20 cm kõrguseks. Maitse poolest eelmisest tuimem. Väga dekoratiivne istutuste äärealadel suurte kogumitena ja kiviktaimlas. Augusti-septembri õitsejana toob pikalt rõõmu suvelõpuaega. Hilise õitsejana pole minu aias seemneid valminud. Paljundada saab vegetatiivselt.
Nartsissiõieline lauk (A. narcisissiflorum) – Kasvab 800-2300 m kõrgusel Alpide edelaosas Prantsusmaal. Õitsemine kestab juuni lõpust juulini kuni 3 nädalat. Kõrgus 15-35 cm. Õievärv varieerub enamasti lillakas-purpurpunasest heleroosani, õisikus on üsna suuri kellukaid 2-10tk. Vajab niiskust, aga head drenaaži. Väga sarnane toreda lauguga (A. insubricum). Erinevus on selles, et õitsemise lõppedes jäävad toredal laugul viljaraod rippu samas kui nartsissiõielisel keeravad nad end alati püsti. Õielehed kitsamad ja õisi on õisikus rohkem. Õisiku kandeleht võib jaguneda 2-3 osaliseks.
Tore lauk (A. insubricum) Kasvab Itaalia Alpides 800-2100 m kõrgusel lubjasel pinnasel. Õiekellukaid õisikus 5-8. Õis 1 cm pikk. Värv varieerub samuti enamasti purpursest heleroosani. Õisiku kandeleht tavaliselt 1-osaline. Õieraod jäävad alati norgu seemnete küpsemise ajaks. Niiskust talub rahuldavalt piisava drenaaži korral.
Selle põgusa tutvustuse käigus sai käsitletud vaid väike osa lauguperekonna toredatest dekoratiivsetest esindajatest. Kindlasti on tegemist lihtsalt kasvatatava rikkaliku perekonnaga, keda tasuks oluliselt rohkem katsetada nii tarbeaias kui ilutaimedena. Ükskõik kumb pool teid rohkem paelub, olete saanud taime “kaks ühes”.
Käesoleva lehe kõikide materjalide kasutamisel tuleb viidata allikale ja kopeerimiseks tuleb luba küsida